Eesti täppispõllumajanduse idufirma Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade juuli andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi ning nende mõju taimekasvule, põllutöödele ja saagile. Kuu oli keskmisest sajusem ning hoovihmad koos tugeva tuulega põhjustasid viljade lamandumist.
Juuli oli keskmisest veidi soojem. Kuu esimeses pooles esines mõnevõrra jahedamaid päevi. Kõige suuremate temperatuurikõikumistega päev oli 10. juulil, mil varahommikul mõõdeti mitmel pool 7 kraadi lähedased temperatuurid ja pärastlõunal üle 25 kraadi. Ühtlasi mõõtis põllujaam samal kuupäeval Jõgevamaal Vägari külas kuu kõige madalmaks temperatuuriks taimiku kohal 3,4 kraadi. Paljudel päevadel oli ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 20 kraadi.
Juulikuu oli ka keskmisest sademeterohkem. Kuu alguses esines veel mõnel pool põuda, samal ajal kui teistes piirkondades sadas rohkesti vihma. Sademed jaotusid ebaühtlaselt ja tulid maha hoovihmadena koos tugeva tuulega, põhjustades viljade lamandumist. Eriti said kannatada Lõuna-Eesti põllud. Paul-Techi mullavee kaart värvus 29. juulil ühtlaselt tumesiniseks – mulla pindmine kiht oli pea kõikjal Eestis sademete tõttu veest küllastunud, paljudes kohtades ka 20 cm sügavusel. Põllud muutusid länniks ja see takistas põllutöid.
Juulis oli oluline jälgida, kas lisatud toitained on saagiks ära tarvitatud või on veel varuna mullas, millega saab arvestada uute kultuuride juures või vahekultuuridega põllus hoida. Mõõtmisandmed näitasid, et hõredaks jäänud taliodra ja talirapsi taimik ei ole suutnud kõiki põllule antud väetiseid ära tarvitada. Selle tõid hästi esile juuli vihmad. Toitainete tasemed tõusid ajal, mil küpsev taimik enam toitaineid mullast ei tarvitanud. Kuu lõpu suured sademed kandsid pindmisest mullakihist toitaineid ka juba sügavamasse kihti.
Sademed tõstsid ka õhuniiskust ja koos soojaga tekkis soodne keskkond taimehaigustele. Teraviljapõldudel oli mitmel pool näha nõgiseid laike. Aiapidajad, kes ei teinud kartulile lehemädaniku tõrjet, jäid kartulipealsetest ilma tavapärasest varem. Seetõttu jääb tänavu mugul väiksemaks ja saak madalamaks. Toidust jäi ilma ka kartulimardikate teine põlvkond.
Juulis algasid ka viljakoristustööd, millele seadsid piiranguid sagedased vihmahood. Taliodra saagid sõltusid talvitumisest. Ilusamad põllud jäid Kagu-Eestisse. Samas Pärnu ja Viljandimaal tuli kevadel taliodra põlde ümber rajada. Hõredama taimiku tõttu on palju ka umbrohtunud põlde. Lisaks tehti algust nisu koristamisega – suurimaks mureks oli põllumehele vihm ja lamandumine.
Sademed soodustasid rohu kasvu ja loomapidajad ei pidanud hernest ja rukist sileerima. Samas osad lutserni rohumaad olid kehva talvekindluse tõttu hõredaks. Juulikuu soojad ilmad toetasid ka maisi kasvamist.