Kadri Suurmägi, toimetaja
30. märts 2023, 00:00
Ärifestivali sTARTUp Day peaauhind ehk 200 000 euro suurune investeering on idufirmale Paul-Tech osa suuremast rahakaasamisringist. Rohkem kui miljoni euroga soovib ettevõte oma täppispõllumajanduse tehnoloogiaga laieneda Rootsi ja Ühendkuningriigi turule ning muuta teenus põllumeestele veelgi kasutajasõbralikumaks.
15.–17. märtsini Tartus toimunud ärifestivali sTARTUp Day 2023 pitching-konkursi peaauhinna ehk 200 000 euro suuruse investeeringu võitis Eesti idufirma Paul-Tech, mis arendab põldude mullastiku kaugjälgimise lahendust.
271 meeskonnast jäi esialgu sõelale 40, pidulikku finaali jõudis neist viis. „Paul-Techi tehnoloogia põhineb Eesti teadlaste aastatepikkusel tööl, võimaldades traditsioonilisel sektoril saada kasu uusimatest uuendustest. Meie teadmiste kohaselt on nende tehnoloogia maailmas ainulaadne,” põhjendas auhinna välja pannud Eesti äriinglite võrgustiku Estonian Business Angels Network (EstBAN) juhtivinvestor Mait Sooaru, miks just põllumajandusidu peaauhinda vääris.
Uued turud ootavad
Paul-Techi tegevjuht ja kaasasutaja Mikk Plakk sõnas, et kui konkursi eelvalik tehti interneti vahendusel, siis kohapeal tuli tegevjuhil oma äriideed tutvustada ehk pitch’ida nii väiksemal kui ka finaalüritusel suurel laval. Pitch ehk eesti keeles ka liftikõneks nimetatud esitlusvorm tähendab seda, et oma idee tuleb veenvalt esitada väga lühikese aja jooksul.
Plakk selgitas, et iduettevõte kaasab praegu 1,1 miljonit eurot ja EstBANi investeering on osa sellest, et saada ettevõttele vajalikud vahendid uutele turgudele laienemiseks.
2019. aastal loodud ettevõtte mullajaamad jälgivad mulla toitainete ja niiskuse olukorda ning mõõdavad ja edastavad reaalajas mulla- ja õhutemperatuuri, võimaldades põllumeestel teha säästlikumaid otsuseid nii tootjate kulusid kui ka keskkonda silmas pidades. Ettevõte on seni kliente leidnud peamiselt Eestist ja Soomest, nüüd on sihiks Ühendkuningriigi ja Rootsi turg.
Plakk lisas, et 70 protsendi suhtes vajaminevast summast on investoritega juba kokkulepped olemas. „Raha kaasamise loogika toimib nii: kui saavutatakse kokkulepped kogu 1,1 miljoni osas, alles siis jõuab see raha meie ettevõtteni. Investorid saavad vastavalt oma panuse proportsioonile ka ettevõttes osaluse,” tutvustas ta. Lisaks laienemisplaanidele on ettevõttel soov investeeringu abil muuta toode põllumehele veelgi kasutajasõbralikumaks.
Jaamast väärtuslik info
Et jaama kogutud andmed aitavad määrata vajalikku väetisekogust ja optimaalset pestitsiidide kasutamise aega, suurenes Ukraina sõjast tingitud kriisi tõttu põllumeeste huvi täppispõllumajandusseadmete vastu veelgi. „Kriis on paraku meile mõjunud soodsalt, aga eks kõikide sisendite hinnatõusu juures on kindlasti ka neid, kes kaaluvad, kas täppispõllumajanduse süsteem on praegusel hetkel neile hädavajalik,” sõnas Plakk.
Küll aga sai Paul-Techi mullajaamade andmete väärtus väga selgeks hetkel, kui väetise hinnad olid laes, ja isegi kui põllumees oli valmis ulmelist hinda maksma, polnud kindlust, kas väetist vajalikus koguses jätkub. „Sel hetkel oli põllumeestel väga suur huvi teada saada, kuidas oma piiratud koguses väetist võimalikult õigesti kasutada. Sellel hetkel läksid meie seadmed hinda,” sõnas ta.
Mida aga mullajaamade andurid lõppeva talve kohta ütlevad? Plakk sõnas, et kogu Eesti kohta on keeruline üldistust teha: põllud ei olnud eri piirkondades ühtlaselt lumega kaetud ning ka muld ei olnud ühtlaselt ja stabiilselt külmunud. „Enim kahju tegi rapsile aasta alguses olnud lumeta külm periood ning talvelõpu jää- ja lumekoorik, mis kahjustas ka teravilju. Mitmel pool Eestis lume alt välja sulanud rapsipõllud lehkasid mädanemise järele. Stabiilsema lumikattega piirkondades oli olukord parem. Aga pigem on heitlike ilmadega talv olnud põllutaimedele raske,” võttis ta kokku.